Austraalia KKK

Kui sa siia lehele oled sattunud, siis ilmselt oled sa kas valmistumas Austraaliasse kolimiseks või oled seda tõsiselt kaalumas. Kõige esimene samm ongi teha otsus, et oled valmis uueks seikluseks.  Teiseks otsustaks ma ära millal on soov tulla.  Kui sa just ei tule sooviga ainult linnas elada ja kontori või teenindus tööd teha, siis muude tööde kohapealt on aastaaeg, millal austraaliasse tulla, väga oluline.  Uurida tasub, millal ja kus mingid hooajad hakkavad. Võib-olla kirja panna, mis ennast huvitab, sest valikuid on tõepoolest palju. Hooajad üldiselt kokkuvõttes: aasta algab veinitegemisega, siis märts-aprill hakkab puuvilla korjamise ning töötlemise hooaeg ning teravilja külvamine, juuni-september (talv) on üsna vaikne ja ühtegi uut hooaega peale puuviljade ja marjade korjamise ei hakka (nendega me kursis pole, sest meil ei ole soovi neid teha), oktoobris hakkab teravilja korjamise hooaeg ja kestab kuni aasta lõpuni. Kandideerimine kõikidele hooaegadele hakkab enamasti kaks-kolm kuud ette. Need on need hooajad, mida me teinud olema, aga sellele lisaks on palju muid võimalusi, nagu suhkruroo koristus, liha- ja piimalehma farmid, suured cattle stationid ja kaevandused jne. Alustada ilmselt tasuks suuremate hooaegadega, kus tööd on rohkem ja võimalus löögile saada parem. Eriti kui oled oma sõprus- ja pereringkonnast esimene, kes siia poole maakera elama suundub.

Läbi tasuks ka mõelda, ja arutada kui tuled kaaslase või sõbraga, mis on Austraalia seikluse eesmärk – millele panna põhirõhk, millega olete nõus leppima ning unistused ja soovid. Eelkõige tähtis on see paarilisega tulles, sest mida paremini üksteisega samal lehel olete, seda lihtsam on olulisi otsuseid vastu võtta. Uskuge meid, neid tuleb Austraalias ette palju.

Kõige tähtsam punkt siin: alati kandideeri läbi ametliku valitsuse lehe. Selle lehe leiad siit. Sellel lehel on välja toodud kõik tingimused ning samuti ka step-by-step õpetus viisale kandideerimiseks.

Esimene samm on teha endale ImmiAccount konto. Läbi selle konto käib kogu viisa majandus. WHV vanusepiiranguks on 18-30 aastat. Sul ei tohi olla lapsi ning esimesele viisale pead sa kandideerima väljaspoolt Austraaliat. Kui sa neid tingimusi täidad, siis viisa tegemiseks on sul vaja paari asja: passikoopiat, ID-kaardi koopiat ja tõestust, et sul on AU$5000 väärtuses säästusid, et alustada elu Austraalias.

Küsimusel, kas sa oled läbinud militaarväljaõppe, on soovituslik vastata ei, isegi kui sa oled läbinud kaitseväe teenistuse. Tavaliselt kui vastata jah, siis läheb viisa ooteaeg kordades pikemaks. Väga palju muid trikiga küsimusi pole.

Viisa ooteaeg võib olla vaid sekundid aga mõnel juhul võib see kesta ka kuid.

Põhimõtteliselt on kaks valikut, kas lendad ida- või läänerannikule. Läänerannikul palju valikut ei ole, sest seal on ainult üks nö suurlinn – Perth. Idarannikul on valikuid rohkem – Sydney, Brisbane, Gold Coast, Melbourne(, Adelaide, Canberra). Kui sul tutvusi ees pole, kelle juurde alguses lennata ja nende abil jalad alla saada, siis meie soovitaks lennata idarannikule. Peamiseks põhjuseks idaranniku mitmekülgsed töövõimalused. Oleme kuulnud palju edulugusid ka Perthist ning läänerannikult kuid siiski tunneme, et idarannikul on lihtsam alustada ning mitte linna kinni jääda, sest hooaegasid on rohkem ning vahemaad on väiksemad.

Kuhu linna täpselt lennata sõltub iga ühe enda eelistustest. Hetkel oma kogemusele tagasivaadates ja võttes kokku kõik, mis me Austraalia kohta õppinud oleme, siis me soovitaks esimest korda maanduda Brisbane’is või Gold Coastil. Seda peamiselt, sest need on tsipa vaiksemad ja odavamad kui Sydney ning soojem kui Melbourne. Brissile ja Kullaka eelis on ka see, et need asuvad NSW ja Queenslandi piiril ning üldiselt vaadates idaranniku keskel. See annab võimaluse vajadusel igale poole mugavalt sõita.

Meie omal ajal ostsime lennupiletid läbi Momondo, kuid hetkel soovitaks võimalusel piletid osta läbi reisiagendi või lennufirma ametlikult kodulehelt.

Meie ettevalmistus oli väga-väga kesine, soovitan sellest veast õppida ning teha piisavalt eeltööd. Üldiselt on kõik Austraalias olevad eestlased valmis aitama nõu ja jõuga. Paljudel on ka toredad blogid, mida sirvida ning infot ammutada. Mõistlik oleks liituda ka mõne Facebooki grupiga. Esimestena soovitaks Eestlased Austraalias gruppi ja sealt edasi vastavalt vajadusele erinevate linnade grupid (nt eestlased Sydneys, eestlased Griffithis, eestlased Brisbanes jne). Nendes gruppides liigub infot nii viisade, lendude, tööde, hooaegade kui ka kõige muu asjakohaste teemade kohta. Kasutades otsingu võimalust saad erinevate teemade kohta infot ka aastate tagustest postitustest välja kraapida.

Valmis tasuks teha ka CV ja kaaskirja mustand. Internet on täis näidiseid, vaja on vaid õiged märksõnad googlesse sisestada (nt `customer service` resume või `agriculture cover letter`). Omapoolt soovitaks välja jätta kõik ebavajaliku, näiteks paljudel juhtudel vanus, aadress, sugu. Meil oli alguses raske tööd leida, sest olime tööandjate jaoks liiga noored. Aga kui selle välja jätsime, siis läks ka kandideerimine lihtsamaks.

Kõigepealt, meie soovitaks tulla Austraaliasse käsipagasiga ehk võimalikult väheste asjadega. Asju koguneb paari kuuga niigi palju. Mida vähem asju alguses on, seda kergem on olla. Siiski on paar asja, mille peale mõelda ja võib-olla kaasa pakkida.

• Austraalias on euroopast erinevad seinapistikud. Selleks, et saaksid oma elektroonika seadmeid laadida on sul vaja õiget adapterit. On mitu võimalust, kuidas seda probleemi lahendada. Paljud eestlased tulevad Austraaliassse euroopa mitmepesalise pikendusjuhtmega ning siis ostavad ühe AU-EU adapteri (neid saab odavalt osta nt Targetist, BigWst või Kmartist). Toimib hästi kui on palju seadmeid, mida laadida. Teine võimalus on osta igale tootele oma adapter (nt JB Hi-Fi’st). See on ilmselt mõistlik valik, kui on plaan rohkem kui paariks kuuks Austraaliasse paikseks jääda. Adaptereid saab muidugi osta ka Eestist ette, kuigi ilmselt Austraalias kohapealt on neid odavam ja lihtsam kätte saada. Euroopa otsikud kaasa ei tasukski väga võtta, kui just pikendusjuhtme teed pidi ei lähe. Muidu jäävad nad lihtsalt seisma ja nendega siin midagi teha pole, keegi neid ära ei osta.
• Tasuks kaasa võtta ID-kaardi lugeja, väga suurt kasutust sellel pole, aga vahepeal tuleb ette. 
• Esimest korda tulles soovitaks kaasa võtta valuvaigistid, allergiarohud, soetabletid ja muud ravimid. Neid kõike saab osta ka siit, kuid ilmselt on lihtsam kui alguses on oma omad olemas ning on üks asi vähem, mille pärast muretseda. Apteegis orienteerumine võtab veidi aega, sest ühtegi tuttavat ravimifirmat pole.
• Päikesekreem ja nokamüts või muu peakate. Päike on Austraalias tugev. Jah, ka meie alguses olime skeptilised ja ei kaitsenud ennast väga päikese eest. Nüüd aga on alati päikesekreem näos ja õlgadel kui välja läheme. Neid saab ilusti ka kohapealt osta, aga kui sul on oma lemmik välja kujunenud, siis miks mitte see kaasa võtta. Nagunii läheb ju vaja.
• Riiete kohapealt soovitaks võtta kaasa ainult esemed, mida meeldib kanda ja päriselt kasutad. Riiete hinnad on üldiselt siin üsna sarnased Eestiga ning valikut on palju. Suure tõenäosusega muutub ajapikku ka riietumisstiil nii, et nagu nii on vaja garderoob välja vahetada. Kui on olemas korralik puffer jakk, mis pakib väikeseks kokku, soovitaks selle kaasa võtta, sest talvel läheb sul ilmselt seda vaja. Sel aastal läks seda vaja ka suvel, sest meil oli siin pool maakera erakordselt märg ja külm suvi.

Tax File Numberit (TFN) saab taodelda tasuta. Kahjuks ringleb internetis palju scämme. Tee kindlaks, et taotled TFNi otse ATO (Australian Taxation Office) ametlikult lehelt. Selle leiat siit. Taotlemiseks on sul vaja passinumbrit, viisa grant numbrit (selle leiad emailile saadetud Visa Granti dokumendi pealt) ning kohalikku aadressi. Tehniliselt on kirjutatud, et TFNi saab taodelda alles siis kui oled riiki sisenenud kuid kui sul on aadress olemas (peab olema koht, kuhu sa päriselt lähed, sest TFN saadetakse postis kirjaga) siis peaks saama seda teha ka veel Eestis olles. Taotlus on üsna üheselt mõistetav ja ei tohiks üle 10 minuti võtta.

Superannuation on põhimõtteliselt Austraalia versioon pensionisammastest. Kõikidel Austraalias töötaval inimestel peab see olemas olema. On olemas mitmeid erinevaid fonde ning meie soovitaks avada konto ühes neist kohe kui Austraaliasse jõuate. Alati on võimalik ka lasta tööandjal konto avada, aga nii ei saa kindel olla, et nad teevad sinu jaoks parima valiku. Superi fondi valikul on põhimõtteliselt ainult üks näitaja, mida silmas pidada. Kuna meie, kui ajutiselt Austraalias elavad töölised, nagu nii kogu raha kätte ei saa ning siin riigis pensionile ei jää, siis meie arust ainuke näitaja, mille järgi valida, on igakuised teenindustasud. Osadel fondidel on need kõrgemad, mingitel väiksemad. Meil on kontod erinevates fondides. Erkil on Australian Super, mis on üks populaarsemaid, ning minul HostPlusis.

Iga uue töökohaga alustades tuleb täita superi ankeet, et tööandja teaks kuhu sulle superit maksta. Superit maksab tööandja ise otse superi fondi ning sinul endal pole vaja midagi teha. Super arvutatakse välja nädala palgast, mis on hetkel 10% bruto palgast. Kui sa pole kindel või ei mäleta, kuhu superi fondi raha on läinud, siis seda saab üle vaadata sisse logides enda ATO kasutajasse.

Viisa lõppedes on võimalik osa superist kätte saada. Hetke seisuga on superi välja võtmine väga tugevalt maksustatud. Superit välja võttes maksad 65%

Kolm suurimat telekommunikatsiooni firmat Austraalias on Optus, Vodafone ning Telstra. Neil kõigil on oma mobiilsidevõrk. Lisaks nendele on veel Boost, Dodo, Aldi mobile ja muud väiksemad firmad, kes on ostnud endale õiguse kasutada mingit mobiilsidevõrku. Meie oleme kasutanud Optust ning Telstrat, olenevalt piirkonnast on üks teisest parem kuid suurem osa juhtudest on Telstraga parem levi. Linnas elades tasuks vaadata odavaim variant, sest seal on levi üldiselt hea, aga maale kolides on kindlasti vaja liituda (soovitatavalt) Telstraga. Terve aja oleme me kasutanud pre-paid plaani ehk põhimõtteliselt kõnekaart. Iga kuu ostame läbi äppi uue paketi, mis vastavalt summale annab 28-42 päeva ning mingi koguse andmeside (3G, 4G ja 5G). Keskmine maksumus on AU$20-60 kuus. Kui me alguses siia tulime olid andmeside kogused piinlikult madalad, vahepeal on asi korralikult paranenud.

Meie soovitaks nelja peamist panka: Australia and New Zealand Banking Group (ANZ), Commonwealth Bank (Commbank), Westpac Banking Corporation ja National Australia Bank (NAB). Neil kõigil peaks oleme üle terve Austraalia piisavalt esindusi ning pangaautomaate. Meil endil on peamised kontod CommBankis, millega oleme rahul, ning Erkil on lisakontod ka Westpacis ning ANZis. Nendest kolmest on kõige parem äpp CommBankil.

Ilmselt tasuks juba Eestis natuke eeltööd teha ning välja valida, millises pangas sooviks konto avada. Valmistu selleks, et kohapeal konto avamiseks võib sul kontoris aega minna tund kuni paar tundi. See on üsna aeglane protsess. Vähemalt oli siis kui me tulime.

Raha ülekandmiseks Eesti kontolt Austraalia panka kasuta kindlasti Wise’i või muud sarnast teenust. Läbi selle lingi saad kuni AU$500 kanda üle ilma tehingu tasuta.

Peamised töökuulutusportaalid on Gumtree, SEEK, Indeed ja Adzuna. Igal ühel neist on omad eelised ja miinused. Gumtree on väga mitmekülgne veebileht, seal on kuulutsi nii mööbli, loomade, autode kui ka töökohtade jaoks. See on ideaalne koht, kuhu panna endast ülesse `cover letteri` stiilis kuulutus ning siis tööandjad saavad sinuga ise ühendust võtta. Meie oleme niimoodi kaks töökohta leidnud. Paljud farmerid kasutavad just Gumtreed või Facebook gruppides kuulutamist. SEEK on mõeldud eelkõige ainult töökuulutustele. Sealt leiab töökuulutsi ka veinikatesse, cotton ginni ja pakkimisladudesse. Indeedi ja Adzunat me ise väga palju kasutanud pole, aga esmapilgul tunduvad nad üsna sarnased Seekile.

Suuremad kohad ja firmad nagu veinikad, viljahoidlad ning puuvillatehased panevad kuulutused ülesse oma kodulehtedele. Enamustel on ka oma kandideerimise veebikeskkond, mille enamasti leiad kodulehtedelt, vahepeal töökuulutusportaalidest. Siis kui hooaeg on 2-3 kuu kaugusel tasub lihtsalt kodulehtedel silm peal hoida. Kui kuulutusi ülesse ei lähe, siis proovi leida kontakt number või email ning küsi üle, mis seis on. Veinikate leidmiseks soovitaks googeldada DeBortoli, Accolaide Wines või lihtsalt (biggest) wineries in Australia ja hakata neid üks haaval läbi käima. Viljahoidlatel (ing.k ‘grain storage terminal’) on kaks eestlaste seas populaarset firmat, GrainCorp ja Viterra, ning mitmeid teisi firmasid nagu GrainFlow, CBH jpt. Puuvillatehaseid (ing.k ‘cotton gin’) on samuti palju erinevaid. Populaarsemad neist: Namoi Cotton, LDC, Southern Cotton, Queensland Cotton.

Samuti levib päris palju töökuulutusi läbi Facebooki. Me pole just suurimad fännid üldiste bäkkerite gruppide osas, aga kasutame päris palju pigem austraallastele mõeldud gruppe (nt harvesting the crop jms). Erinevaid gruppe on palju ja alati tekib neid juurde.

Üks võimalus on muidugi ka otse kontakteerumine, kas näost näkku või telefoni/emaili läbi. Selleks on vaja aga kindlalt teada kes ja kus töölisi otsib. Teenindustöö leidmisel on see ilmselt kõige populaarsem viis päriselt koht saada. Näost näkku töö küsimine on üsna ebamugav aga lohtuseks oskan ma ainult öelda, et kui läheb aia taha, siis ilmselt ei näe sa neid inimesi enam kunagi. Emaili kontakti oleme enamasti leidnud firmade kodulehelt. Näiteks saime niimoodi oma esimese töö farmi ning töö Tasmaania veinikasse.

Meil endil pole häid kogemusi agentuuridaga või tegelikult üldse kogemust. Üks hetk me proovisime agrilaborit, aga sellest ei saanud asja. Osad inimesed on aga saanud kõik oma tööd läbi agentuuride. Kui millegi muuga õnne pole, siis tasub ka neid uurida.

Viimaseks tahaks veel mainida ära viisi, kuidas enamus töökohad tegelikult täituvad – tutvused. Tuttav soovitab oma tuttavad mingile töökohale ja tööandjal polegi vaja kuulutust ülesse panna. Eriti tugevalt on see tunda puuvilla tehastes, kus konkurents läbi ankeedi kandideerida on väga tugev, sest paljud kohad täituvad tutvuste alusel. See on ka üks põhjus, miks soovitaks esimeseks töökohaks valida suures kollektiivis töötamise, nagu veinikas või viljahoidla, sest sealt saab enamasti vajalikud tutvused järgmisteks töödeks. Üldjoontes on austraalias rändavad ja elavad eestlased omade vastu väga sõbralikud ning aitavad hea meelega.