Kuidas teadlikult endale teraviljafarm valida viljakoristuse hooajaks?

Paar nädalat tagasi jäi silma, et esimesed tööpakkumised teraviljakoristuse hooajaks on juba üleval. Kuigi külvamine on veel täies hoos, siis paljud farmerid mõtlevad juba kaugemale ning on hakanud otsima töötajaid. Enamus kuulutusi tuleb ülesse umbes juuni-juuli-august ning hooaeg hakkab tegelikult olenevalt piirkonnast alles oktoober-november.

Missugused töökohad on üldse saadaval?

Teravilja koristamise hooajal on farmi peal sagimist palju ning farmerid palkavad olenevalt farmi suurusest 1-50 inimest (meie kogemusel). Enamasti on töökuulutuses kirjutatud, millistele positsioonidele töötajaid otsitakse. Meie eelistame masinate juhtimist ehk põllu peal traktori ning kombainiga töötamist. Neist oskame ka kõige rohkem rääkida, sest teisi tööposte oleme näinud ainult kõrvalt või teinud põgusalt.

Lisaks põllu peal masinatega töötamisele on võimalik sattuda ka vilja testimise (grain sampling) või vilja laostamise (grain handling) tööpostile kui farmer hoiustab oma vilja farmi peal. Töökohad on sarnased nagu Graincorpi, Viterra jms platside peal töötades. Sampling on enamasti kinnises ruumis, konditsioneeriga, üsna tore. Grain handling on enamasti õues päikese käes. Töö on füüsiline ning tihti peale väga tolmune. Olenevalt sellest, mida täidetakse, sõltub ka töö intensiivsus. Kui täidetakse silot, siis on töö üldjoontes rahulik, peamiselt ainult silma peal hoidmine ning rekajuhi juhendamine tagurdamisel. Maapealse viljapunkri (bunker) täitmine on ka enamasti rahulik kuid sellele katte  peale tõmbamine (tarping) on päris füüsiline.

Selleks, et vili põllu äärest hoidlasse jõuaks on farmi peal vaja ka rekajuhte. Juhul kui farmist pole vaja välja sõita avalike teede peale ehk vilja hoiustatakse farmis, siis rekaga sõitmiseks ei pea sul olema rekalubasid, piisab lihtsalt oskusest. Kui tunned selle vastu huvi, kuid oskus puudub, siis ole aus ning ehk farmer on valmis sulle seda ka õpetama. Olenevalt rekade arvust võib see töö olla kiire või aeglane.

Küsimused, millele saada vastus kas töökuulutusest või farmerilt tööintervjuul:

Mis masinatega sa peamiselt töötaksid? Ilmselt kõige tähtsam faktor selle töö juures. Kui oled varem farmi tööd teinud, siis ilmselt on sul mingisugune ettekujutus missugused masinad sulle juba meeldivad ning mis on üldse head masinad. Üldjoones kui see on su esimene töökoht farmis, siis see küsimus ei oma nii palju tähtsust. Meie oleme selle põhjal otsustanud millisesse farmi tahame tööle minna.

Kui tead masinaid juba paremini, siis saad esitada farmerile lisaküsimusi näiteks kui suur heeder on kombaini ees. Kas tegu on kaasaegse tehnikaga või on kasutuses vanemad masinad?

Mis palka on nad valmis sulle pakkuma? Ilmselt kõige tähtsam küsimus. Esimesel hooajal (kui tuled null kogemusega) on 27-29 audi tunnis saada täitsa okei kui sinna lisandub tasuta elamine ning söök. Hetkel, mai 2023 seisuga, on Pastoral Award casual minimum hourly pay rate  26,73 aud/h. Meie oma esimesel hooajal (2020) teenisime keskmiselt 27,3 dollarit tunnis. Meil oli küll kogemus traktoritega töötamisel kuid mitte viljakoristusel. Teisel aastal saime juba 31-34,5 aud/h  ja kolmandal 33,6-40 aud/h. Saime kõrgemat palka küsida, sest meil on oskused nii masinaid juhtida kui ka parandada. Üldiselt ületunde farmis ei arvestata, palka makstakse flat rate’ina. Kuna aga palgale lisandub ka olenevalt farmist palju teisi hüvesid nagu näiteks elamine, toit, tööauto ja kütus, siis meie tunneme, et see pole otseselt probleem.

Missugune on farmi poolt pakutud majutus? Meie oleme alati valinud ainult tööpakkumisi, kus majutus on farmi poolt korraldatud. Tavaline farmi majutus on kas dongades või majas. Kuna viljakoristuse hooaeg on kevadsuvel, siis on väga tähtis töötava konditsioneeri olemasolu. Kui tahad kindel olla, siis võid küsida, kas farmer saadaks sulle paar pilti majutusest. Arvestada tuleks, et need ei ole enamasti kõige kaunimad majutused, aga peaasi, et see oleks puhas, ilmastikukindel ja normaalse voodiga.

Küsimused, mida küsida: Mis sorti majutus on – shared house, oma maja, donga, shed jne? Kui palju teisi inimesi seal hetkel elab ja kes nad on? Kas on konditsioneer? Kaugel see asub töökojast vms? Mis on köögis olemas? – liiga detailseks ei tasu minna, mõistlikkuse piires.

Definitsioon: donga – a temporary, usually modular building, normally built of light weight materials and easily able to be moved from site to site. Typically associated with demountable classrooms and workers accommodation.

Missugune on üldine töögraafik ning kui pikkade päevadega peaksid arvestama? Üldiselt on tööpäevad väga pikad kui just ei töötata kahes vahetuses (selliseid farme üritaks me vältida, meie arust pole väärt elada isoleeritult ja ainult töötada 8h päevas). Meie oleme harjunud, et hooaja jooksul on keksmine tööpäev 14-16h. Meie kõige pikem päev on olnud 20h – suur torm oli tulemas ning me pidime põllud lõpuni tegema. Samas kui on pikad tunnid ilma pärast, siis võib juhtuda, et järgmine päev-kaks on vaba. Töö käib enamasti seitse päeva nädalas ja ainukesed vabad päevad tulevad ilma pärast või kui midagi katki läheb.

Kas nad pakuvad toitu? Kuna tööpäevad on pikad, siis tasuks leida endale farm, mis pakub lisaks elamisele ka toitlustust. Seni on see meil igas farmis olnud erinev kuid pole veel olnud ühtegi farmi, kus midagi ei pakuta. Meie oleme harjunud, et tavaliselt teevad töötajad endale ise hommikusöögi, kuid lõuna ja õhtusöök on tööandja poolt. Enamasti on farmerite portsjonid suuremad kui meie harjunud oleme ehk lõuna snäkke on piisavalt, et ka hommik üle elada. Mis omakorda tähendab, et toidu valmistamisele ei pea üldse aega raiskama. Samuti ei kulu söögile väga palju raha. Kui teed farmeriga intervjuud, siis kindlasti küsi toidu kohta, kas ja kuidas see korraldatud on, sest pikkadel tööpäevadel on see väga tähtis, et toidu valmistamise ja poes käimise peale ei peaks lisaenergiat ja aega kulutama.

Kui suur on farm ning kui pikka hooaega farmer eeldab? Ega see info väga suurt vahet ilmselt sinu jaoks ei tee, aga hea teada ikka. Farmi suurus ütleb sulle ära, millega umbes arvestada saad. Siin kohal oleks tähtis ka teada tiimi suurust. Näiteks kui neil on 10 000 hektarit vilja ja seitse kombaini, siis see hooaeg võib tulla kiirem kui 5000 hektarit ja kolm masinat jne. Mida suurem farm, seda pikem hooaeg enamasti tuleb ehk vähem energiat kulub uue farmi leidmisele.

Mis vilja farmis kasvatatakse? Tavaliselt kasvatatakse Austraalia farmides rapsi, nisu, otra ja kikerhernest. Mõnes kohas oleme näinud ka põlduba, lupiine, kaera ning läätsesid. Kui tead juba rohkem, saad küsida ka eeldatavat saagikust, mis annab hea ettekujutuse hooajast.

Kas vilja hoiustatakse farmi peal või veetakse vilja hoiustamise platsidele? Sellele küsimusele leiad ilmselt vastuse kuulutusest. Sellest vastusest sõltub nii mõndagi, näiteks kui pikkasid päevasid saab teha (kas sõltutakse viljahoidla lahtiolekuaegadest), kui palju tööd on vihmastel päevadel või siis kui ei saa vilja koristada, kui palju töölisi farmer vajab jne.

Enamus need küsimused kehtivad ka siis kui leiad töö teenusepakkuja (contractor) juures, kes pakub farmidele teenusena vilja koristamist. Eelmisel aastal töötasime just sellises tiimis ja meil oli väga hea kogemus. Firmal, kelle jaoks me töötasime, oli viis kombaini, kolm ümberlaadimiskäru ja kaks rekat ning me töötasime farmi peal, mille pindala oli 57 000 ha. Samal ajal oli seal veel kümmekond contractorit, kokku üle 30 kombaini.

Eks kokkuvõttes polegi seda ühte kõige õigemat farmi ning head farmi on võimalik tõlgendada väga erinevalt. Ükski farm ei paku kõike, mida su hing ihkab. Seda, mis jääb veidi puudulikuks, võib kompenseerida miski muu, mis on väga hästi korraldatud. Lõplik otsus tuleb teha ikkagi kõhutunde pealt. Esimest farmi on alati kõige keerulisem leida, kuid järgmised tulevad juba lihtsamalt ning teadlikumalt. Samas isegi meie, kes me oleme nüüd teinud seda paar aastat, võime vahepeal astuda ämbrisse. Siis tuleb lihtsalt asjad kokku pakkida ja edasi liikuda. Selline see rändava töötaja elu on.

Lõpetuseks lisan siia paar märksõna, mida enda kohta öelda intervjuul või kirjutada motivatsiooni kirja:
    1. Good at team work and communication – Selleks, et põllu peal ning ka üleüldiselt farmi peal kõik hästi töötaks, peavad kõik omavahel hästi suhtlema ning efektiivselt informatsiooni edastama.
    2. Detail orientated – Masinat, millega töötad, tuleb igal hommikul ja ka tööpäeva jooksul jälgida, et kõik töötab õigesti, kuskilt midagi ei leki või hõõru, ei tee mingit ebatavalist häält jne.
    3. Able to do basic maintance – selle alla käib vedelike kontrollimine, filtrite puhastamine ja  määrimine (greasing). Ära selle kohta päris valetama hakka, sest sellest on kohe aru saada, kui sa pole seda kordagi elus teinud, aga kui oled juba ühel masinal seda teinud korra, siis üldjoontes on pilt selge ja siis on lihtsam uusi masinaid õppida.

Kas oled veel huvitatud sellises stiilis postitustes? Mis teemal? Kui tuleb midagi mõttesse, jäta palun sellele postitusele kommentaar. Sinu tagasiside ja küsimus aitab meid väga ning annab jõudu ja ideid järgmisteks postitusteks.