Mida me oleks tahtnud enne Austraaliasse tulekut siin töötamise kohta teada?

Üks lugeja küsis meie käest, et kas on midagi mida me oleks tahtnud teada Austraalias töötamise kohta enne kui me siia tulime. Ja kas me oleks midagi teisiti teinud, kui meil oleks olnud kõik praegused teadmised?

Millal on kõige parem aeg tulla Austraaliasse?

Kunagi sai blogis ka mainitud, et meie plaan oli Austraaliasse tulla 2017. aasta septembris. Paraku see plaan ei pidanud vett, sest juunis alustatud korteri renoveerimine venis oodatust oluliselt pikemaks. Lisaks võitis Miina pere tollel aastal Aasta Suurpere tiitli ja selle puhul saadud auhinnareis viis meid oktoobris paariks nädalaks Kreekasse puhkama. Austraaliasse jõudsime lõpuks detsembri alguses ning see on üks asi mida me oleks tahtnud teisiti teha. Meie arvates on kõige parem aeg Austraaliasse tulekuks august kuni oktoober.

Kes veel ei tea, siis Austraalias on aastaajad vastupidi ning juunist augustini on talv, mitte suvi. Talvel on oluliselt vähem tööd, seega on meie meelest mõistlik tulla siia vahetult enne kui suured hooajad pihta hakkavad. See soovitus on muidugi farmitöö põhine. Kui keegi tahab tulla ainult suurlinna elama ja töötama, siis pole väga vahet millal tulla.

Kui keegi küsiks meilt praegu, kas tulla hetkel Austraaliasse või mitte, siis me soovitaks pigem mitte tulla kui võimalik. Olukord on siin päris täbar. Vett on kohutavalt vähe ja metsad põlevad. Loodus, mis muidu on ilus, on praegu kuiv ja kahvatu. Kuna suured piirkonnad vaevlevad veepuuduses, siis on ka tööd oluliselt vähem. Korralikku vihmaperioodi oleks vaja, mis järved ja jõed veega täidaks. Siis oleks jälle õige aeg siiapoole töötama ja puhkama tulla.

Kuidas Austraalias tööd otsida?

Kindlasti oleks tulnud kasuks kui me oleks enne Austraaliasse tulemist natuke rohkem teadnud tööle kandideerimisest. Me olime alguses üpris naiivsed. Kandideerisime ja jäime siis vastust ootama. Olime seda soovitust kuulnud küll, et peab võimalusel helistama kohe, sest kirjadele enamasti vastust ei tule. Aga me olime argpüksid ja telefonis rääkimine oli meie jaoks ebameeldiv. Naiivsus väljendus ka siis, kui me saime kuskilt vastuse ja meile öeldi, et me oleme väga head kandidaadid ning nad suurima hea meelega võtaksid meid tööle. Lubati, et järgmise paari päeva jooksul helistavad uuesti ja siis saame detailid üle rääkida. Meie muidugi valasime selle peale juba šampuse välja ja tähistasime võitu. Tööjaht oli edukas ja selleks korraks tehtud. Aga päevast sai kaks, kahest kolm, kolmest nädal ja vastust ei tule. Lõpuks siis saime teada, et me ikkagi ei saanud seda tööd. Ja kogu selle aja me oleks võinud tegeleda töö otsimisega.

Seega soovitus siin oleks kandideerida ja helistada nii palju kui võimalik. Enne ei tasu lõpetada kui päris kindlalt kuskil töö olemas on, sest tühje lubadusi antakse siin päris palju. Võib-olla on see kõik Eestis ka samamoodi, aga me ei tea, sest meil pole kummalgi Eestis sellist töö otsimise kogemust.

Tutvused loevad!

Me olime võib-olla natuke naiivsed ja arvasime, et kõige tähtsam on viimseni lihvitud CV. “Küll tööandja meid märkab,” mõtlesime. Praegu arvame, et kõige tähtsam on omada häid tuttavaid. Ilma saab ka hakkama, aga kui tutvuseid ei ole, siis on väga palju õnne vaja. Tööandjatele meeldib palgata inimesi, keda nende varasemad töötajad soovitanud on. Erinevatele töökohtadele võib siin kandideerida 100 kuni 2000 inimest. See on ju meeletu töökoormus kõiki ankeete läbi sõeluda. Seega enamus tööandjaid hakkavad järjest ankeete ette võtma kuni piisav arv sobivaid inimesi on koos ja ülejäänud kandideerijatel polegi võimalust. Kui sa tänu tuttavale saad paki peale, siis su šansid lendavad raketina taevasse. Siin ei otsita parimaid inimesi töökohtade peale. Selle pärast on ka abi sellest kui helistada või kohale minna kui võimalik.

See aasta näiteks ei pannud üks mitmeid puuvillatehaseid omav ettevõtte isegi kuulutusi üles, sest kõik vajalikud töötajad saadi läbi soovitajate juba kokku. Meie saime sellest teada siis kui neile helistasime ja küsisime, et millal kandideerima saab hakata.

Millist tööd otsida?

Ameti osas Working Holiday viisa ühtegi piirangut ei sea. Ainus piirang on see, et ühe tööandja juures üle 6 kuu töötada ei tohi ilma eelneva loata immigratsiooniametilt. Seda nüüd pikendati teatud valdkondades 12 kuuni. Täpsemalt saab infot nende kodulehelt.

Populaarsed ametid linnades on näiteks ehitaja, teenindaja, tõstukijuht, koristaja ja kokk. Vähempopulaarsemad on näiteks tarkvaraarendaja, disainer, müügispetsialist ja sekretär. Kõige rohkem tööd on kindlasti teeninduses ja ehituses.

Maakohtades ja farmides saab olla traktorijuht, (puuvilja)korjaja, pakkija, ehitaja, tõstukijuht, taluabiline, kaevanduse tööline jne. Eestlaste Püha Kolmainsus on reeglina veinitehases, puuvillatehases ja viljahoidlas töötamine. Viimasel paaril aastal on väga popp trend päikesefarmide ehitusel töötamine. Niinimetatud farmitöö jaguneb siis omakorda veel kaheks: tunnipalgaga töö ja tükitöö. Enamasti on eelistatud ikkagi tunnipalgaga töö. Väga vähestel juhtudel on tükitööga võimalik tunnipalka ületada. Ja seda ka pigem selgalõhkuvalt töötades.

Linnas on töö üldiselt aastaringne, aga maal on töö üpriski hooajaline. Kui tahta maal aastaringselt tööd teha, siis peab olema valmis aastas mitu korda kolima, vahel isegi paarituhande kilomeetri kaugusele. Hooajatööd võivad olla samas tasuvamad kui paljud tööd linnas. Tööd tehakse hooajal enamasti 50-70 tundi (mõnes kohas ka 100) nädalas ning kui õige award’i all töötad, siis tasustatakse ületunde väga heldelt.

Kõik alustavad oma Austraalia seiklust suurlinnas. Mingi hetk peab mõtlema, et millal linnast lahkuda ja maale minna. Meie olime linnas 6 kuud ja see on üks asi, mida me võib-olla oleks võinud teisiti teha. Algne plaan oli lahkuda 2-3 nädalaga ja me teadsime, et see on hea mõte. Aga me lõime põnnama, sest meil oli ainult natuke üle tuhande dollari ja mitte mingit tööd. Meil polnud aimugi kuhu suunas oleks võinud sõita pimesi ja loota, et saame töö ja elamise. Otsustasime, et ei riski ja otsime Sydneys natukeseks tööd, et raha koguda ja maale suunduda. See plaan ei tahtnud aga ka kuidagi hoogu sisse saada. Ots-otsaga tulime siiski kokku ja lõpuks saime jalad alla. Aga kuna Miina hakkas tööle võimlemistreenerina, siis me ei saanud poole õppeperioodi pealt lahkuda.

Me ei kahetse, et meil niimoodi läks, aga me ikkagi soovitaks esmalt linnast lahkuda. Kui me oleks näiteks läinud Sydneyst peale aastavahetust, nii nagu meil plaanis oli, kohe Griffithisse, siis me oleksime saanud veinitehasesse tööle. Aga me ei teadnud, et nii on võimalik. Me arvasime, et olime juba ammu rongist maha jäänud.

Kui tulla Austraaliasse ideega saada head inglise keele praktikat, siis paljudes suuremates tööstustes (nt. puuvill, vein, teravili, mandlid) võib sellega probleeme tekkida. Aastatega on Austraalia tööandjad mõistnud, et eestlane on üks töökas rahvas ning meie inglise keele tase on võrdlemisi hea. Seega on täiesti normaalne, et näiteks 30st hooajatöölisest on 20 eestlased. Mõnes kohas on siin võimalik niimoodi hakkama saada, et pead nädalas vaid paar lauset inglise keeles rääkima.

Meie oleme mingis mõttes rahul, et me oma esimesel aastal veinitehases ja puuvillatehases ei töötanud. Me saime Sydneys ja Queenslandi farmides töötades päris ehtsa Austraalia kogemuse, suheldes ainult kohalikega, töötades väikeste pere-ettevõtetega, nähes linnaelu ja ka maaelu. Me küll teenisime vähem raha, aga me õppisime kultuuri ja ühiskonna kohta. Arendasime oma inglise keelt ja nägime Austraaliat läbi kohalike silmade. Meie küll soovitaks vähemalt ühe korra töötada farmis koos farmeritega, kus pole rohkem rändureid. Kindlasti laiendab silmapilti rohkem kui ainult ühes kohas elades või Püha Kolmainsust järgides oma Austraalia aeg mööda saata.

Kustkohast ja millal tööd otsida?

Kõikide suuremate hooaegade nagu veini-, puuvilla- ja teraviljahooaja kandideerimised avatakse juba mitu kuud enne hooaja algust. Erinevaid hooaegasid on siin aasta jooksul veel, aga meie meelest on need sellised tuntumad. Nendes on inimeste kogemused näidanud, et saab lühikese ajaga hea summa teenida. Kandideerida tasub nii pea kui võimalik, sest shortlist’ima hakatakse inimesi koheselt. Paljud kohad tahavad teha ka näost näkku intervjuud ning arstliku kontrolli teha ja seda ka juba kuu-kaks enne töö algust. Iga ettevõte on erinev ja asukohast sõltuv aga üldiselt on hooajad sellised:

• Veinihooaja kandideerimised avatakse septembris-oktoobris, intervjuusid tehakse novembris, hooaeg algab jaanuari lõpus ja lõpeb aprill-mai;
• Puuvillatehaste kandideerimised avatakse veebruaris, intervjuud tehakse märtsis, töö algab aprill-mai ja lõpeb juuli-august. Parematel aastatel on tehaseid, mis töötavad novembri-detsembrini. Ja halvematel aastatel on tehaseid, mis töötavad juunini;
• Teraviljahooajaks hakatakse töötajaid otsima juulis, intervjuusid tehakse augustis, töö algab oktoobris ja lõpeb detsembris.

Kuulutusi leiab järgnevatelt veebilehtedelt:

• seek.com.au ja au.indeed.com – nagu CVkeskus ja CVonline, siit pigem leiab kuulutusi, kus töö algab alles mõne aja pärast.
• au.jora.com – agregeerib erinevatelt lehtedelt kuulutusi, ka. seek ja indeed.
• gumtree.com.au – Soov.ee moodi keskkond, kust kiiremaid tööotsi leida. Farmerid otsivad töölisi tihtipeale just Gumtree kaudu. Sinna võib panna ka endast kuulutuse, et kus oled, kes oled ja millist tööd otsid.
• ettevõtete endi kodulehed nagu näiteks: GrainCorp, Auscott, Australian Vintage jne.
• tööagentuurid nagu näiteks: Agri Labour, Labour Solutions jne.
• Facebooki grupid nagu näiteks: eestlased Austraalias, eestlased Sydneys, Australia Backpackers.

Töö otsimisel oleme kasutanud näiteks selliseid märksõnu: vintage, cellar hand, cotton gin, solar farm, labourer, farm hand, cattle farm, dairy farm, tractor driver, tractor operator, 2nd year visa, second year visa jne.

Mõned töökohad avanevad ka vahetult enne hooaja algust, sest mõned inimesed saavad tööle mitmesse kohta ja nende asemele on siis uusi vaja. Kui selleks hetkeks veel tööd pole, siis tasub helistada või kohale minna ja küsida, et äkki on viimasel hetkel keegi loobunud.

Kuhu tööd otsida?

Kui mõelda, et kuhu piirkonda tööd otsida, siis see on selline teadmine, mida me oleksime soovinud endale enne Austraaliasse tulekut. Aga see on ilmselt ka üks keerulisemaid asju, millest aru saada. Kui sa pole kunagi Austraalias käinud, siis sa võid lugeda ja lugeda selle kohta, aga ega enne aru ei saa ikka kui kohapeale tuled ja ise seda läbi hakkad elama.

Meie kogemused piirduvad Queenslandi lõunaosa, NSW, Lõuna-Austraalia ja Victoriaga. Mida rohkem tunda erinevaid piirkondi ja nende eripärasid, siis seda parem töö on võimalik leida. Me oleme isegi kasutanud ka ilmateenistuse vaatlusandmeid, et hinnata mingi piirkonna potentsiaali teatud hooajaks.

Teine asi on see, et milliste ettevõtete heaks töötada. Erinevatel valdkondadel on erinevad nö. palga- ja tööajaseadused. Eestlased peamiselt eelistavad töötada sellistes kohtades, kus on ületunnid tasustatud kõrgemalt. Sinna kuuluvadki siis näiteks veinitehased, puuvillatehased, viljahoidlad, kaevandused jne. Üldiselt farmeri juures töötades on flat rate ehk kõik tunnid on ühtemoodi tasustatud. Need on siis kõik vilja-, karja-, marja-, puuviljakasvatajad jne.

Lisaks on suuremate ettevõtete (tehased, hoidlad jne) juures töötamisel reeglina kõik paberimajandus aus ja korrektne. Paljud kohad varustavad töötajat ka riiete ja jalanõudega. Igal reeglil on muidugi erand, seda me oleme omast käest kogenud. Aga üldiselt suured firmad on range kontrolli all ja pingutavad väga selle nimel, et kõik oleks seadusega joondus. Neid lugusid on palju olnud, kus farmerid on töölisi petnud ja ära kasutanud.

Kokkuvõtteks ütleks nii palju, et Austraalias töötamise teemal võikski kirjutama jääda. Loodame, et vähemalt üks inimenegi saab sellest postitusest midagi kasulikku enda jaoks kõrva taha panna. Me hea meelega kirjutaks veel igasugu asjade kohta, kui kellelgi on mõni küsimus või tahaks mingi teema kohta natuke rohkem teada.