Kas sul on kunagi käinud mõttest läbi, et tahaks töö rügamise asemel Austraalias hoopis eriala omandada ning selle läbi Austraaliasse pikemaks elama jääda? Kui jah, siis see postitus ongi täpselt sulle.
Me oleme nüüd Austraalias elanud juba viis aastat. Eelmisel aastal hakkas meil vaikselt pidevast kolimisest ning uute töökohtade otsimisest küllalt saama. Oleme jõudnud omadega sinna maale, et hetkel tahaks seiklused pausile panna ning natukene püsivamat elu vahelduseks proovida. Hariduse omandamine on meile mõlemale väga tähtis ning kindlasti üks eesmärkidest, mille tahaks täide viia. Oleme alati arvanud, et hariduse omandame Eestis. Peamiselt, sest hetkel on veel Eestis ülikoolis õppimine enamus erialadel tasuta ning suurt rolli mängib ka fakt, et pere ja kõik pikaajalised sõbrad elavad kodumaal.
Eelmisel suvel (2022 august) käisme me Eesti eluga uuesti tutvumas peale 4 pikka aastat. Täiesti kogemata sattusime Tartus olles LinAs agentuuri Austraalia-teemalisele koolitusele. Läksime sinna mõttega, et tahaks lihtsalt kuulda, kuidas teised Austraalia kogemust jagavad ning mida huvitavat nad oskavad välja tuua. Ausalt öeldes ei pööranud me väga palju tähelepanu, et LinAs on tegelikult agentuur, kes aitab noortel Austraaliasse õppima asuda. Kogu jutt õppeviisast ning selle võimalustest tuli ootamatu kuid positiivse üllatusena, sest see on teema, millest me kuigi palju ei teadnud.
Me olime õppeviisadest varem kuulnud küll, kuid polnud kunagi selle kaalumisele kuigi palju aega kulutanud. Oma esimesel aastal nägime väga palju 30ndades eestlasi, kes tiksusid Austraalias õppeviisa peal, samal ajal mustalt töötades ning elu põletades. See jättis mingis mõttes õppeviisale meie jaoks musta laigu ning kuna alati oli olnud plaan Eestisse tagasi kolida, siis tegelikult ei olnud meil ka põhjust seda lähemalt uurida. Peale seda koolitust aga tekkisid meil igasugused ideed ning arutasime asja omavahel natuke põhjalikumalt.
Austraaliasse õppima asumise juures on ju mitmeid positiivsed külgi. Kõik, kes on kunagi Austraalias elanud teavad, et see on üks suur ja võimalusterohke maa. Austraalia on hiigelsuur ning selle tõttu on siin ka väga palju erinevaid võimalusi enda harimiseks. Siin on valikus üle 22 000 erineva kursuse 1100 erinevas koolis. Võrdluseks võib tuua Eesti, kus on kokku vaid 18 kõrgkooli. Teiseks on õppeviisa üks võimalikke teid Austraalia kodanikuks saamiseks. Pärast kraadi kätte saamist või kutse omandamist on võimalik taodelda Austraalias Temporary Graduate Visat (subclass 485). Sellega saab Austraalias kuni viis aastat töökogemust ning tutvusi koguda, mille käigus on võimalik leida endale näiteks sponsor viisa pakkumine. Kuid võimalusi on ka teisi.
Kui töö- ja puhkeviisa (visa subclass 417) tingimustes on kirjas, et aasta jooksul on sul õigus kolm kuud kulutada enda harimisele, siis õppeviisaga (subclass 500) on mõeldud just peamiselt pikemate kursuste läbimiseks. Õppeviisat saab kasutada kolmel erineval eesmärgil: keeleõpe, VET õpe ning ülikoolis õppimine.
Nagu ikka saab ülikoolides õppida nii bakalaureuse, magistri kui ka dokrtorikraadi tasemel. Enamasti on bakalaureuseõppes aastas kaheksa õppeainet, mis teeb nädalas kokku umbes 20h reaalset õppetööd. Õppeaasta ise koosneb aga kolmest semestrist ning kui oma aega hästi planeerida, siis on võimalik kõik vajalikud õppeained näieks läbida kahe semestriga. Niimoodi jääb kolmas semester vabaks ning annab aega raha teenida. Ülikoolide õppemaksud on vastavalt Austraalia kõrgele elatusele krõbedalt kõrged. Bakakraadid on üldjoontes odavamad kui magistri- ning doktorikraad. Kraadide hinnad jäävad umbes vahemikku 14 000 – 55 000 audi aastas.
Keeleõpe on hea võimalus kui Austraaliasse tulemise soov on suur kuid koolis veedetud ajal inglise keelt suhu ei saanud. Keelekursused võivad kesta ühest nädalast kuni ühe aastani. Valikus on nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtuõpe, mis annab palju valikuvabadust töö leidmisel. Kuna enamus ülikoolid nõuavad sisseastumiseks kindlat inglisekeele taset siis see on ka hea võimalus inglisekeelses keskkonnas enne testi tegemist veidi harjutada. Samas on võimalik keeleõppe kursus läbida ka WH viisaga kui kohe õppeviisat vormistada ei soovi.
Kui sul on keel suus ning oled pigem huvitatud kohe erialasest õppest kuid mugavamast ning odavamast programmist kui mitmeaastane baka kraad, siis valikus on ka VET õpe (Vocational Education and Training), mis sarnaneb veidi kutseõppele, kuid on kõrgel tasemel ning väga hea mainega. Erialade valik on lõputu. Võimalik on õppida turundust, programmeerimist, kokandust, õendust, ärindust jpm. Mida iganes su hing ihkab. Nädalas on õppetöö keskmiselt 10-20h nädalas, mis jätab piisavalt aega tööl käimiseks. Õppemaksude poolest (5000 – 8000 aud aastas, mis on natuke rohkem kui Eesti eraülikoolid) on VET õpe kindlasti rahakotisõbralikum kui ülikoolis õppimine. Kursuse pikkused on 9 kuud kuni 2 aastat ehk erialane diplom on võimalik kätte saada üpris kiiresti, mis omakorda annab eelise kohe tööturule siseneda. Alati on hea lugeda teiste edulugusid, mis annvad parema ülevaate ning motiveerivad esimest sammu astuma. Leidsin sellise huvitava intervjuu eestlasega, kes õppis Austraalias kokaks.
Eestlaste jaoks pole Austraaliasse õppima minek väga populaarne olnud. Viimase kahekümne aasta jooksul on Austraalias õppinud vaid natuke alla 1700 eestlase, mis on peaaegu sama palju kui meid tuleb keskmiselt aasta jooksul Austraaliasse töö- ja puhkeviisaga. Austraalia asub teisel pool maakera ning infotulvas orienteerumine on keeruline. Kuna tööviisaga tulijaid on palju, siis on ka selle kohta lihtne infot leida. Õppeviisa taotlemiseks tuleb teha palju rohkem eeltööd ja selle tõttu võib see tunduda hirmutavana. Aga kui soov on olemas, siis ei ole ta tegelikult nii keeruline kui see alguses tundub. Abiks tulevad erinevad agentuurid nagu nt LinAs.
LinAs Student Agengy tegeleb peamiselt välistudengite vahendamisega ning nende abistamisega õige eriala/kursuse valikul, kuid on abiks ka teiste viisa küsimustega. Agentuuril on 13aastane kogemustepagas. LinAse agentuuris töötab ka eestlasest konsultant Heleri, nii et kõikidele oma küsimustele saad ilusa eestikeelse vaste.
LinAsel ei ole mingeid konsultatsiooni ega vahendustasusid. Nende käest saab nõu küsida tasuta ning ka õppeviisade vormistamise eest nad lisatasu ei võta. Seda kuuldes tekkis minul kohe alguses selle kohta päris mitu suurt küsimust, et kuidas see võimalik on. Tasuta tööd ei taha ju keegi teha. Tegelikult on sellel aga väga lihtne selgitus, kuidas see niimoodi toimida saab. Agentuurid töötavad koolidega koostöölepingute alusel, mis tähendab, et õpilasele on õppetasu maksumus täpselt sama nii otse kooli kandideerides kui läbi agentuuri minnes. Läbi agentuuri ülikooli kandideerimine on kokkuvõttes kasulik nii sulle, agentuurile kui ka ülikoolile. Sina saad konsulteerida väga teadlike spetsialistidega. Kool hoiab kokku individuaalse konsultatsioonide poole pealt. Neil on kodulehel selle kohta ka ilus selgitav postitus. Agendid saavad sind samuti aidata hea motivatsiooni kirja ehk GTE koostamisega. Kehv motivatsiooni kiri on näiteks paljude õppeviisa avalduste negatiivse tulemuse põhjuseks.
Üks huvitav idee, mille Heleri koolitusel veel õhku viskas, on õppeviisa võimalus tulla Austraaliasse perega. Töö ja puhkeviisaga see ju võimalik ei ole. Meie kõrvus jäi see valjult kõlama ning on kindaslt midagi, mille peale tulevikus ilmselt mõtleme. Kui tahad selle kohta rohkem lugeda, siis LinAse eestikeelsel kodulehel on olemas selle kohta postitus, mille leiad siit.
Kui sind pani see postitus õppeviisa peale sügavamalt mõtlema ning oleksid huvitatud oma võimaluste edasi uurimisest, siis võta ühendust Heleriga LinAs agentuurist ja räägi oma soovidest talle edasi. LinAs agentuur andis teile kasutamiseks ka sooduskoodi WONDERSELLID, mille mainimsel saate esimesest maksest 100 AUDi alla. Siin juures tahan meelde tuletada, et konsultatsioonid on tasuta, mis annab sulle võimaluse kõige pealt oma variante uurida ja kaaluda enne kui midagi maksma pead.