Meie seiklus algas 4. detsembril kell 14 Tartu bussijaamast. Tallinnasse jõudes oli meil aega umbes tunnike, et lennujaamast õigeks ajaks sadamasse jõuda. Lisaks tahtsime veel toidupoes käia ning Miina vend Laurits pidi sadamasse tulema meid ära saatma. Mõned minutid peale lennujaama juures bussist väljumist avastas Miina, et unustas telefoni bussi. Seega pidime nüüd sadama asemel esimese asjana bussijaama minema. Kohale jõudes oli seal väga palju samasuguseid busse. Õnneks valis Miina kohe õige bussi ja sai oma telefoni bussijuhilt kätte. Edasi jõudsime ilusti trammi peale, saime poes käidud ning olime õigel ajal sadamas. Laurits oli alguses valesse terminali läinud, aga õnneks jõudis ka tema õigeks ajaks meiega hüvasti jätma.
Baltic Queeni pardal jõudsime kenasti Stockholmi. Järgmise päeva ja öö veetsime seal peretuttavate juures. Õhtul saime nende juures veel saunas käia ja Eestist kaasa toodud verivorste süüa. Hommikul viidi meid kella kuueks lennujaama, kust algas meie lennureis marsruudil Stockholm-London-Singapur-Sydney. Esimesed kaks otsa lendasime Norwegianiga ja viimase otsa Scootiga. Londonist Singapuri lend oli kõige pikem(12h) ja raskem. Me võtsime raha kokkuhoiu mõttes ilma toitlustuseta piletid. Natuke jama oli kui söögikordade ajal täitsid lennukit head toidulõhnad. Singapurist Sydneysse lend kestis ka üllatavalt kaua – 8 tundi. Enamuse sellest lennust Miina magas. Erkil on raskusi lennukitoolis mugavalt magamisega, seega tema pidi ära kannatama. Kahe pika lennu peale jõudsime muu hulgas ära vaadata terve Stranger Thingsi esimese hooaja. Kes veel vaadanud ei ole, siis me soovitame seda teha.
Pikim ümberistumine oli meil Singapuri lennujaamas, kus pidime sisustama 17 tundi. Ühe ajaviitena pakub kohalik valitsus tasuta linnatuuri inimestele, kellel on kahe lennu vahel vähemalt kuus tundi. Kui me läksime sinna ennast registreerima, siis lugesime sildilt, et vajalikud on passid ja pardakaardid. Kuna meil oli jätkulend eraldi piletil, siis pidime check-ini tegema, et pardakaardid saada. Pardakaardid käes, läksime end tuurile regama. Seal öeldi, et me ei saa tuurile minna, sest me oleme juba korra läbi passikontrolli läinud ja tehniliselt “lennujaamast väljunud” ja seda saab ainult ühe korra teha. Tuli välja, et me oleksime ka ilma pardakaartideta saanud tuurile, aga esimene kord ei olnud seal seda inimest, kelle käest küsida.
Õnneks on Singapuri lennujaam ülisuur ja seal on väga palju teha. Muu hulgas käisime liblikaaias ja päevalilleaias, lõõgastusime tundide kaupa massaažitoolides, vaatasime kinos filmi, magasime ja sõime. Ja kõik see oli tasuta! Välja arvatud söök…
Sydneysse jõudes oli kerge pabin sees, sest olime kuulnud, et Austraalia toll on väga range ja meil oli kohvrites Eestist head ja paremat kaasa võetud. Kardetud läbiotsimist aga ei tulnudki, seega olime 10 minutit peale maandumist juba lennujaamast väljas. Poleks uskunud, et nii suures lennujaamas nii kiiresti asjad aetud saab. Sydney pinnale astusime 8. detsembril kell 13. Tartu bussijaamast kestis reis 3,5 päeva ja õhus olime sellest ajast kokku ca 23 tundi.
Lennujaamas võttis meid vastu Miina sugulane David, kes koos oma naisega meid enda kaunis kodus esialgu majutavad.
Selline infokild veel, et meil õnnestus Austraaliasse kolida vaid kahe väikese käsipagasi hulka kuuluva kohvri ja kahe väikese seljakotiga. Meile endale tundus see normaalne, sest kõik vajalik on nagu olemas. Lisaks me säästsime palju raha, et ei võtnud pagasiga pileteid. Aga kõikide siinsete hämmastus on olnud suur kui nad näevad või kuulevad kui väheste asjadega me tulime.