Oleme mõlemad alati olnud väga loodussõbraliku eluviisiga, kuid viimasel aastal oleme püüdnud eriti tähele panna, mida ja millal me ostame ning kasutame. Erkile on alati meeldinud väheste asjade omamine, minule on minimalism pigem viimaste aastate teema, suurel määral tema mõjutustel. Mulle meeldib asju koguda põhimõttel, et kui mul juba on midagi olemas, siis ei ole mõtet neid ju ära visata. Aga just samal põhjusel olen ostnud asju väga kergekäeliselt, mõeldes “ah küll kunagi ikka vaja läheb, praegu on ju nii hea hinnaga”. Reisimisega selline eluviis väga hästi aga kokku ei sobi. Õigemini ei ole see mugav, eriti kui kogu meie vara peab mahtuma autosse.
Pisikesed muudatused, millega meie püüame oma panuse anda:
- OSTMINE AINULT VAJADUSEL JA KVALITEEDI EELISTAMINE: Ma ütlen ausalt, et see on päris keeruline, sest nii palju on vaja läbi mõelda ja eeluuringut teha. Reisimise puhul on tähtis, et ühel riideesemel oleks mitu eesmärki ja samas, et see oleks vastupidav, kiiresti kuivav ja kergesti pakitav. Enamasti on nende omadustega tooted väga kallid, niiet ostame endale uusi riideid ja jalanõusid üsna raskekäeliselt. Esimestel kuudel Austraalias elasime suurest ostukeskusest vaid viie minuti kaugusel, pluss ma töötasin seal, niiet meie riidekapp kasvas väga kiiresti. Paar kuud hiljem asju autosse pakkides avastasime, et oleme kindlasti üleliia asju soetanud. Oma asjade kogusest saad alles siis aru kui pead kogu oma vara kokku pakkima ning see on meile väga palju õpetanud. Sel aastal oleme ostnud ainult kaltsukast ühe tööjope ning mina lubasin endale ühe kleidi ja uued tööpüksid, mida kannan 72h nädalas. Veinitehases 50 kraadi käes töötades oli vajadus lühikeste tööpükste järgi, kuid poodi minemise asemel lõikasin ma eelmisest töökohast saadud tööpüksid lühikeseks ja need täitsid täielikult oma eesmärki. Enne asjade ostmist mõtlen esmalt, kas mul on midagi sarnast juba olemas või saaksin üldse ilma hakkama, kas saaksin selle ise teha, kas saaksin osta kasutatult ja kui ükski eelmainitud variant ei sobi otsustan alles poest asja soetada.
- VÕIMALIKULT VÄHE PLASTIKUT: Poes püüame valida tooteid, mille pakendamiseks on kasutatud võimalikult vähe plastikut. Austraalias on väga popp panna tooteid eraldi kilepakendisse ja siis need veel kolme kaupa panna järgmisesse kilepakendisse, mis kõik omakorda veel suuremasse pakendisse pannakse – nö lõuna portsjonid. Sellisest süsteemist me aru ei saa ja seda meie ei toeta. Siiski tekib meil mingil määral pakendeid, mille me vajadusel korralikult puhtaks teeme ja ära sordime. Eraldi paneme toidujäänused, paber/kõvem plastik, pehme plastik ja olme. Pudeleid kahjuks kõikides osariikides kokku ei korjata. Kuna kraanist joogivett ei tule, siis püüame võimalikult palju ära kasutada töö juures olevat veemasinat, kandes kaasas enda korduvkasutavat joogipudelit.
- TOIDUKOTID: Neid on meil kogunenud päris palju, hetkel on kokku kaheksa riidest toidukotti/käekotti ning ainult kolm neist on ostetud. Pole üldse vahet, mis pilt või kiri koti peal on, peaasi et õmblused oleks piisavalt tugevad toidu koju transportimiseks. Parem ongi kui kott pole lemmik, siis ei ole sellest nii kahju kui sinna kogemata mingi plekk tekib. Poolteist aastat tagasi saadud kotid on vastu pidanud imehästi ning väga mugav on neid aeg-ajalt pesumasinas pesta. Meie hoiame alati vähemalt kolm kotti autos, et ka etteplaneerimata toidupoe külastustel kotid ikka olemas oleksid.
- VÄRSKE KRAAMI VÕRKKOTID: Võrkkotid on meil väga hiljutine ost. Olime selle peale pikalt mõelnud, kuid samas ei näinud otsest vajadust. Ühekordseid kilekotte pole me juba mitu aastat juur- ja puuviljade jaoks kasutanud. Oleme värsked viljad lihtsalt korvi või kärusse laadinud ja hiljem lahtiselt kotti pistnud. Aga kuna viimastel kuudel oleme hakanud jälle nädalaks toitu ette ostma, siis nt tomati ja mandariini kogused on mõnevõrra suurenenud ning võrkkotid tulevad kasuks küll.
- TURUL KÄIMINE: Me armastame farmers market’eid, sest kraam on värske ja soodne. Griffithis elades käsime iga pühapäev turul. Lisaks heale kraamile annab see ka toreda alguse päevale. Samas on tähtis teada, mis vilja hooaeg on, sest kahjuks on turu peal ka müüjaid, kes müüvad välistoodangut oma farmi nime alt. See on ebaaus nii ostjate suhtes, kes lähevad farmereid toetama ning värsket kaupa otsima, kui ka nende farmerite vastu, kes päriselt kõik ise teevad ja tänu petistele oma klientidest ilma jäävad. Kasuks tuleb müüjaga rääkimine tema kauba kohta, siis saad kindlam olla, kas farmer on asjaga kursis ja kasvatab vilju ise või on tegu petisega. Dalbys, meie praeguses elukohas, kahjuks turgu ei ole, niiet hetkel peame siiski leppima poe kraamiga.
- KÖÖGIPABER: Täiesti ebavajalik minu arvates, meie seda ei kasuta. Meil on laua ja muude pindade puhastamiseks lapid ning nõude kuivatamiseks rätikud, mida saab vajadusel pesumasinas puhtaks pesta. Jah, kui mõelda selle peale, et paber on ju looduslik ja ideealis peaks looduses ise lagunema, siis võib tunduda, et see ei ole üldse nii halb. Samas ei ole liigne paberi kasutamine hea, sest tselluloositehased kasutavad väga palju energiat ja vett. Köögipaberit kasutame me ju aga enamasti vaid väikeste pindade ja tilkade puhastamiseks, niiet see ei tasu kokkuvõttes ära.
- TOIDUKARBID: Oleme Erkiga suured kodukokad ning selle ajaga, mil me oleme püüdnud Austraalias hakkama saada, oleme väga palju huvitavaid retsepte leidnud ning leiutanud. Nagu eelmises postituses kirjutasime, et oleme viimased paar kuud valmistanud ette kogu nädala toidu. See hoiab kokku meie aega, raha ja samuti loodust, sest me ei lähe poodi ettevalmistatud toitu krabama, mis on 100% ühekordsesse plastikusse pakendatud.
- HAMBAHARI: Mina vahetasin oma hambaharja plastikust bambuse vastu selle aasta algul, Erkil oli veel paar etteostetud hambaharja alles ja sai enda esimese bambusest hambaharja sel kuul. Algul oli küll veidi võõras maitse, kuid mitte ebameeldiv. Minu jaoks ei ole mingit erinevust plast ja bambus hambaharjal, välja arvatud see, et üks jääb loodusesse 150+ aastaks ja teine laguneb õigetes tingimustes kordades kiiremini.
- SHAMPOON JA PALSAM: Täpselt aasta tagasi ostsime me oma elu esimese tahke shampooni Lushi poest ja jäime sellega väga rahule. Shampoon maksis 16 dollarit ning kestis vähemalt pool aastat (kasutasime nädalas kokku umbes 4 korda, mis teeb kokku umbkaudu 96 pesu ühe tahke shampooni kohta). Peale kandmine oli väga mugav ning hoiustamine spetsiaalses tinakarbis samuti väga lihtne. Lushi tahke palsami proovisime ära alles sel aastal, kuna pudelipalsam ei tahtnud kuidagi otsa saada ja raisata pole ju mõtet. Palsamiga me rahule ei jäänud – seda on väga raske juustesse kanda ja olulist lisaväärtust juustepesule ei anna. Kuna meie peres on lisaks minule ka Erki pikajuukseline ning meie juuksed on väga erinevad, siis läheb veel natuke aega enne kui leiame mõlemale sobilikud tooted, kuid kindlasti püüame minna keskkonnasõbralikku teed.
Ma arvan, et me kõik saame teha keskkonnasõbralikke valikuid enda järgi. Mõni muudatus võib olla loomulik mõndadele inimestele, kuid keerulisem teistele, kuid ma soovitaks kõigil natukenegi teravama pilguga enda vara üle vaadata ja mõelda kui palju miski meie elu lihtsamaks muudab ja kas me saaksime ilma selleta hakkama. Ma ei taha seda kellelegi peale suruda ja ma tean omast käest, et mida rohkem seda teemat uurida ja sellesse süveneda, seda keerulisemaks läheb. Raske on leida lahendus, mis oleks kõikide jaoks hea, nii meile kui ka loodusele. Keemiline aine, mis võib aitada meid, on kohe kindlasti kahjulik ja vahepeal ka eluohtlik mõnele muule eluvormile. Ei ole olemas valikut, mis oleks hea ja lihtne kõigile, sest elu ei ole aus ja sellele pole mõtet vastu vaielda. Ainuke, mis me teha saame, on uurida ja õppida. Jah, see on aegavõttev ja seetõttu ka kallis, aga kui me tahame oma elu lihtsamaks teha, siis tuleb ka selle säästetud aja pealt rohkem maksta. Keegi teine alati kannatab samal ajal kui meie elu lihtsamaks muutub. Looduslik tasakaal.
Okei nüüd, selleks korraks aitab. Ma väga ootan tagasisidet ja teie mõtteid ning soovitusi. Kuna mulle on hakanud kirjutamine täitsa meeldima ja Erki ei jõua kõiki mu jutte ära kuulata, siis ma otsustasin, et proovin seda teemat ka blogis natuke rohkem jagada ja arutada. Loodan, et sellest on natike kasu ka teile.