Kes oleks osanud arvata, et suur osa Põhja-Austraaliast ja 23% kogu Austraalia maismaast on savann. Mitte mina. Ma teadsin, et Austaalia sisemaa on kuiv, suur osa sellest on kõrb, aga ma kuidagi arvasin, et Põhja-Austraalia on ikkagi troopiline ja peamiselt vihmamets. Austraalia savann on maailma suurim savann, mis on siiani heas korras.
Cairnsist umbes 460 kilomeetrit sisemaal, kesest savanni, asub Austraalia üks noorimaid mäekurusid, mis on vee/jõe poolt uuristatud. Olin sellest juba ammu kuulnud ja pilte näinud, kuid see tundus alati nii kaugel, et me sinna kunagi üldse jõuaksime. Nüüd aga tekkis see võimalus. See oli üsna kallis lõbu, aga otsustasime siiski ära proovida.
Gobbold Gorge on eraisiku poolt omatud turismisihtkoht. Kompleks sisaldab telkimisplatsi (nii elektriga kui ilma) koos ühiskasutatava köögi ja tualettruumidega, hütte, sviite, restorani, infinity pool’i, lõkkeplatse, matkaradasid ja infopunkti. Kõik tuurid mäekuru juurde on aga tasulised ning giidiga. Meie peatusime seal neli ööd ja käsime kahel tasulisel tuuril. Ülejäänud ajal käisime matkamas, ujusime basseinis, mängisime kaarte ning nautisime niisama olemist.
Esimene tuuridest oli umbes pooleteise tunnine, mis sisaldas jalgsimatka mäekuru ümbruses ning paadiga jõe peal sõitmist. Jalgsimatka peal tutvusime koha geoloogilise ajalooga ning samuti õppisime tundma Austraalia taimi ja nende kasutamist. Näiteks näidati taimi, mida saab kasutada pesu või käte pesemiseks jne. Päris kihvt oli. Paadisõit viis meid läbi mäekuru edasi-tagasi. Nägime vähemalt kolme kitsakoonulist krokodilli meist vaid paari meetri kaugusel. Krokodillid elavad seal aastaringselt ja inimestele mingisugust ohtu ei valmista. Üldiselt freshie’d inimesi väga ei ründa, sest me oleme nende jaoks üpriski suured isendid. Teine tuur viis meid samuti mööda jõge läbi mäekuru, kuid seekord aerusurfi laudade peal. Päris kihvt tunne oli koos krokodillidega seal mäekurus kulgeda.
Kokkuvõttes võib öelda, et Gobbold Gorge oli huvitav koht, mida külastada, aga kindlasti üle hinnatud. Kokku läks meil vist umbes 350 dollarit, millest enamus läks tuuride alla, sest ööbimine oli vaid 16 dollarit öö inimese kohta.
Tagasiteel Cairnsi peatusime me kaheks päevaks Undara laavatuubide juures. Sarnane teema nagu Gobbold Gorge kuid mäekuru asemel oli sealseks vaatamisväärsuseks suured maa-alused koopad, mis olid uuristatud laavajõgede poolt. Jah, sa lugesid õigesti, laavajõed.
Ega me ei oodanud sellest kohast suurt midagi, sest me ei teadnud selle kohta paljut, aga me saime positiivse üllatuse osaliseks kui me sinna jõudsime. Hinnaklass oli küll umbes sama nagu Gobbold Gorge, aga ma jäin kogemusega rohkem rahule.
Mis need laavatuubid siis täpsemalt on? Undara laava koobaste kogumik arvatakse olevat tekkinud 190 000 aastat tagasi toimunud tohutu vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Selle tulise episoodi ajal paiskus Undara vulkaanist ümbritsevale Atherton Tablelandile hinnanguliselt kakskümmend kolm miljardit kuupliitrit laavat. Tekkinud laavajõed moodustasid tohutuid tunneleid ja koopaid, millest üks on silmapaistev Bayliss Cave, mis on umbes 1,3 kilomeetri pikkune, 11 meetri kõrgune ja 20 meetri laiune.
Koopad ja tunnelid tekkisid, sest samal ajal kui laava ülemine kiht tahkes voolas ülejäänud laava mööda jõesängi edasi jättes enda järele tühja ruumi. Laava voolas 160 kilomeetri ulatuses, mis teeb sellest maailma pikima ühest vulkaanist pärit laavavoolu.
Koroona tõttu nad mitmetunniseid avastusretkeid ei teinud, kuid saime siiski läbi kõndida kolmest suurest koopast. Nendes koobastes olla oli tõsiselt kihvt ja kogu see ajalugu seal taga, lihtsalt uskumatu.
Sellised olidki meie seiklused Austraalia savannis.
