Mida toob aasta 2018?

Me ei jäänud peale jõulusid nüüd käed rüpes istuma, et oodata ja vaadata mida uus aasta meile tuua võiks.

Ühel õhtul käisime Circular Quay’s, mis on mõnes mõttes nagu Sydney süda. See on Sydney praamiliikluse keskjaam, aga seal on ka väga palju toitlustusasutusi jms. Kõrval on kohe ka Sydney nö. vanalinn. Üks suur tõmbenumber on seal otseloomulikult see tuntud ooperimaja, millele me siis nüüd esimest korda lähemalt pilgu peale heitsime. Päris mõnus oli õhtupimeduses sellises suurlinnas ringi jalutada ja lihtsalt ümbritsevat vaadelda.

Reipal sammul uude aastasse

Kingituseks saadud surfikooli voucherite lunastamisega ei hakanud me ka aega raiskama. Panime aja kinni ja sõitsime Manly randa. Hinnas oli kõik varustus ja surfamine koos instruktoritega. Kuna kumbki meist varem surfanud ei olnud, õpetati meile esialgu liiva peal kogu teooria ära ja peale seda läksime vette värskelt õpitud teadmisi praktiseerima. Meie rühmas oli vast umbes 10-15 uut surfarit. Kogu üritus kestis ca kolm tundi ja me jäime sellega väga rahule. Saime isegi surfilaudadel püsti tõusta ja lainel sõita ning mõlemal tekkis suur isu veel millalgi surfama minna. Aga sellest veel suurem oli isu midagi kõhtu saada peale ookeanis müramist. Koju jõudes vaatas Miina pool õhtut internetist surfilaudade hindasid.

29. detsembri hommikul vara läksime taas kajakitega Sydney lahe peale sõitma. Kui eelmine kord sõitsime lahe suudme poole ja väga lähedal ookeanile, siis seekord sõitsime ülesjõge. Vee peal on hea vaadata uhkeid waterfront kinnistuid. Ja Sydneys neist puudust ei ole. Kuskil poole peal tegime ühes rannas peatuse ka, kus me sõime ja ujusime. Ilus on ikka see loodus siin. Päris korraliku trenni sai ka kolmetunnise aerutamisega. Eelmisest korrastki ei olnud kõik lihased veel ära taastunud.

Aastavahetust ootasime peamiselt puhates, päikest võttes ja basseinis ujudes. Ilm oli väga palav, peaaegu 40 kraadi. Uue aasta võtsime vastu ühel pisikesel rannal liivas istudes ja veini nautides. Sealt rannast avanes meile osaline Sydney kesklinnale. Kui tahta parimat vaadet, siis selleks peab oma koha hõivama juba hommikul või isegi eelmisel päeval. Mõned inimesed panevadki telgi püsti ja magavad eelmine öö seal kus nad tahavad järgmine öö ilutulestikku vaadata. Aastavahetuse ilutulestik on siin peamiselt vaid linnavalitsuse poolt, sest Austraalias on eraisikutel ilutulestiku ostmine, müümine ja taevasse laskmine illegaalne. Ainult mõned asutused võivad omada eriluba selle jaoks. Juttude järgi pidi Sydney ilutulestik olema väga maaliline ja võimas. Ja eks šõu oligi uhke aga meie arvates jäi see tunne nõrgaks. Palju parema emotsiooni saab ikka Tartus, kus üle linna tuhandetest kohtadest rakette üles ja vahel ka külgsuunas lastakse.

Pilt pärineb Sydney ametlikult Instagrami kontolt

Lisa kommentaar