Uskumatu, et me ikka veel Austraalias oleme! Me poleks kuidagi osanud seda ette kujutada kui me 2017. aasta detsembris esimest korda Working Holiday viisaga Austraalias maandusime. Sellal unistasime ju ainult ühest kahest aastast aga kuidagi on see veninud juba viieni. Nagu traditsiooniks siis ka selle aasta kokkuvõtteks tuleb väike ülevaade emotsioonidest ja tegevustest.
Periood: 1. jaanuar – 31.detsember 2022
Elukohti: 4
- Low Head, TAS – jagatud rannamaja kolme ladina ameeriklasega (2 kuud) – $300 nädal
- West Wyalong (Back Creek), NSW – maja farmi peal, külvamise ajal elasime siin kahekesi, viljakoristuse algul jagasime maja veel kolme töötajaga (6 nädalat + kuu) – tasuta
- Mungindi, QLD – soojakud – tasuta
- Eurongilly, NSW – suur maja – tasuta
Lemmikelukoht: Maja ja asukohana meeldis meile kõige rohkem Tasmaania rannamaja. Me elasime sõnaotses mõttes otse rannas, mis asus väga armsas väikeses külas. Toidupood oli väga lähedal ning Launcestoni oli umbes 40 min sõitu. Maja ise oli ka täitsa mõnus, kuid kohe hooaja alguses tekkis meil väga suur kultuuriline kokkupõrge teiste majakaaslastega, mis aina keris suuremaks. Eks mõlemad osapooled olid mingil määral süüdi, aga kahjuks rikkus see veidi seda mõnusat õhkkonna, mis muidu oleks olnud seal majas. Emotsioonide koha pealt nautisime väga West Wyalongis elamist külvamise ajal, kus Erki sai rahulikult auto kallal nokitseda ning mina tegelesin reisi planeerimise ning blogiga. Nautisime mõnusat kööki ning sellist rahuliku koduelu.
Lemmiklinn: Launceston
Külastatud osariike: 6 !! (New South Wales, Victoria, Tasmania, South Australia, Northern Territory, Queensland – peaaegu kõik osariigid, puud jäi vaid ACT ja WA) Nüüdseks oleme käinud läbi kõik osariigid peale WA. Samas seitse osariigi on põhimõtteliselt risti põiki läbi avastatud. Uhke saavutus!
Lemmikosariik: esikoha nimel võistlevad oma vahel Tasmaania ja Põhja territoorium. Mõlemad väga unikaalsed ning ilusa loodusega. Nii-nii rahul, et need lõpuks ikka ära nägime. Lemmikut valida ei suuda, sest need on väga erinevad. Peate leppima kahe lemmikuga 😀
Läbi sõidetud kilomeetrid: 34 678 km
Kulutatud kütus + hind: 4079 liitrit ja 6427 aud.
Töötamisest
Töökohti: 4 erinevat tööandjat ja 5 erinevat töökohta.*
Pikim tööpäev: 20 tundi
Kokku töötasime: 4 ja pool kuud
- Farmi abikäsi viljakoristusel, Ranking Springs (1 nädal)
- Veinitehases hooajatööline, Tasmaania (2 kuud)
- Farmi abikäsi külvamisel, West Wyalong (4 päeva tööd)
- Farmi abikäsi viljakoristusel (kombanini ja chaser bini operaatorid) töötades contractori jaoks, Mungindi (5-6 nädalat)
- Farmi abikäsi viljakoristusel (kombaini ja chaser bini operaatorid), Eurongilly (1-2 nädalat)
Meeldivaim töökoht: Eks see ikka see viljakoristus ole. Midagi selle juures on lihtsalt nii ägedat, et aastast aastasse me selle oma lemmikuks tembeldame. See tunne, et sa oled kõik võimas kui sa teed nädalas üle 100 tunni tööd aga ikka tunned ennast inimesena. Iga päev on ka selgelt näha tehtud töö tulemust, mis annab jõudu edasi tegutsemiseks. Ja ütleme nii, et palk motiveerib ka.
Tulusaim töökoht: Viljakoristus (kuue nädalaga umbes 20 000 audi inimese kohta).
Ebameeldivaim töökoht: Ma ei nimetaks seda ebameeldivaks aga ilmselt veinitehases töötamine. Väga aeglane tempo, mis meile enamasti ei sobi. Samas oli see meie lemmik veinitehas kõikidest teistest, kus me töötanud oleme.
* nagu natuke alt poolt saate lugeda, siis aasta esimene töökoht kestis ainult nädala, nii et pigem läheb see töökoht eelmise aasta alla
Tunnetest
Meeldejäävaim positiivne mälestus: Neid oli see aasta eriliselt palju. Üks lemmikumaid mälestusi on kindlasti Finke River Gorge rahvuspargis seiklemine ning kämpimine. Meil oli imeilus ilm ning me olime seal täitsa üksi. Sellest natuke pikemalt on võimalik näha meie instagrammi story-idest.
Meeldejäävaim negatiivne mälestus: Mõtlesime pikalt ja laialt, kuid ausalt mitte midagi ei tulnud pähe. Ei olnud midagi negatiivset, mis oleks jäänud süda kriipima.
Madalaim hetk: Tasmaania majakaaslastega kultuursed porkumised.
Tipphetk: EESTISSE LENDAMINE ning ootamatu tasuta Singapuri puhkus.
Suurim õppetund: Kui varem ei jõua, siis viiendal aastal ikka jõuab!
Mida oleks saanud paremini: Vahepeal lööb meis ikka veel välja eestlaslik negatiivsus, hinnangute andmine ning vingumine. Mis paneb meid vahel väga ebamugavatesse olukordadesse. Enamasti suudame endale seda enne teadvustada kui see välja lööb, kuid vahete vahel saame sellest ise alles liiga hilja aru.
Kokkuvõte
Viies aasta oli neljandaga sarnaselt vahepeal ikka vaimselt väga keeruline. Asjad ei läinud päris nii nagu lootsime – tegime tööd kõvasti vähem kui oleks tahtnud. Samas ei saa ka liialt palju kurta, sest reiside ja kogemuste poolest oli üks äraütlemata tore aasta. Saime tehtud kaks suurt ringreisi, mida me pikalt planeerinud oleme. Tasmaania reis aasta alguses oli kihvt ning aasta keskel elluviidud kaua oodatud Põhjaterritooriumi reis oli täpselt see, mida me ootasime, ning rohkemgi veel! Neid päevi ja hetki jääme me veel pikalt meenutama.
Kokkuvõtteks võin öelda, et elasime sel aastal täiel rinnal ning nautisime vabadust reisida ja avastada. Võtsime ookeanis, koskede all ja järvedes ujumisest maksimumi. Matkasime Austraalia kõrgeima mäe otsa, mis oli võimas tunne. Veetsime õhtu oma kodurannas koos tuhandete maailma väiksemaite pingviinidega Tasmaanias. Avastasime Uluru hiigelkivi iga võimaliku nurga alt. Telkisime dingode keskel. Nägime metsikuid hobuseid. Pidasime Territory Day’d jääkülmas Alice Springis. Õppisime aborigeenide kultuuri austama. Lendasime esimest korda helikopteriga. Ujusime koos magevee krokodillidega ning nägime mitukümmet soolavee krokodilli. Ja nii palju muud.
Ootame juba põnevusega, mida uus aasta toob. Loodetavasti viib ta meid tagasi Eestisse. Kui mitte jäädavalt, siis vähemalt paariks aastaks ikka. Aga nagu ikka, lubadusi ei anna. Laseme elul end täpselt sinna viia, kuhu ta tahab. Anname võimaluse spontaansusele ning võtame hetk korraga. Senimaani on see meie jaoks toiminud, loodetavasti toimib ka edasi.